Autoriõigustest

AUTORIÕIGUSTEST

Reklaamitootjatel tuleb kokku puutuda autoriõiguste üleandmisega mitmel erineval tasandil. Lihtsa skeemina võib tuua järgmise näite: lõpptoode antakse kliendile üle, kuid selle valmimiseks on olnud vajalik sõlmida autorilepingud näiteks muusikaklipi autori, fonogrammi omanikuga jne. Samas loovad ka reklaamitootja töötajad igapäevaselt autoriõigustega kaitstavaid teoseid, milliseid tööandja ja töötaja vahelisi suhteid reguleerib Autoriõigusseaduse erinorm § 32. Selle järgi lähevad otseste tööülesannete täitmise käigus tekkinud töötaja ehk autori varalised õigused üle tööandjale juhul, kui töölepingus ei ole sätestatud teisiti. Samuti ei ole töötajal ilma tööandja eelneva nõusolekuta õigust enda poolt loodud teost kasutada iseseisvalt, mis väldib olukorda, kus töötaja vahetudes või isegi töösuhte ajal kasutatakse sama teost juba kolmanda isiku poolt. Seetõttu oleks vajalik töölepingus määratleda intellektuaalse omandi regulatsioon tööülesannete täitmisel, et vältida hilisemaid tarbetuid vaidlusi autoriõiguste kuuluvuse teemal.
Seega peaks reklaami tootja oma õiguste ja kohustuste teostamisel lähemalt tutvuma Autoriõigusseaduses kirjas olevaga. Ka Reklaamiseaduse §-s 7 lg 3 sisaldub põhimõtte, et reklaami tootja peab reklaami tootmisel silmas pidama Autoriõigusseaduse sätteid. Käesolevas kirjatöös proovin anda üldisemat laadi ülevaate autorilepinguga seonduvast.

Autoriõiguse mõttes võib reklaamitootja poolt toodetud reklaami pidada teoste kogumikuks, mis oma sisu, valiku ja korralduse tõttu moodustab intellektuaalse loomingu ning on seetõttu kaitstav autoriõigustega. Ühes reklaamis sisalduvad näiteks stsenaarium, muusikateos, audiovisuaalne teos, fotograafiateos jne.

Reklaam peab olema väljendatud tajutavas vormis, sest autoriõigustega kaitstakse kindlat vormi, aga mitte sisu. Tähtis on asjaolu, et autoril tekib autoriõigus ka teose loomise vaheetappide resultaatidele (eskiis, visand, plaan, joonis, peatükk). Autoriõigustega on kaitstud ka tuletatud teosed, milleks on näiteks teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus – seega annab seadus lahtise loetelu.

Üldjuhul võib reklaami tootmise puhul rääkida kollektiivsest teosest. Kollektiivne teos koosneb erinevate autorite kaastöödest, mis on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle juriidilise või füüsilise isiku nime või nimetuse all. Autoriõigus kollektiivsele teosele kuulub isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel selline teos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti, kui autorilepinguga pole ette nähtud teisiti. Seega omandab reklaamiagentuur ise autoriõigused seoses töötajate poolt tehtava tööga ja kolmandate isikute poolt reklaamiagentuurile üleantud autoriõigustega, millised reklaamiagentuur omakorda annab üle klientidele. Nii tekib reklaamiagentuuril õigus kollektiivsele teosele, mis koosneb või võib koosneda erinevate autorite kaastöödest ning mis on ühendatud reklaamiagentuuri initsiatiivil üheks tervikuks.

Siinkohal peab mainima, et Autoriõigusseadus eeldab teose autoritena füüsilist ja/või füüsilisi isikuid ja juriidilise isiku autorsus on erinormiks – kollektiivse autorsuse puhul ongi tegemist sellise erinormiga.

Autorilepingu vorm ja kohustuslikud tingimused
Teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud mõned erandid, mis on toodud Autoriõigusseaduse 4. peatükis.
Autoriõigusseaduse § 46 reguleerib teose kasutamist teiste isikute poolt ning Autoriõigusseaduse § 46 lõige 1 annab kaks võimalust autoriõiguste üleandmiseks – autori varaliste õiguste loovutamine ja litsentsilepingu sõlmimine. Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta. Autorilepingu võib sõlmida juba olemasoleva teose kasutamiseks või uue teose loomiseks ja kasutamiseks.
Tähtis on asjaolu, et olemasoleva teose kasutamise korral litsentsilepingu alusel kohaldatakse autorilepingule Võlaõigusseaduses litsentsilepingu kohta sätestatut, kui Autoriõigusseadusest ei tulene teisiti. Uue teose loomise ja kasutamise korral kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses töövõtu kohta sätestatut samuti juhul, kui Autoriõigusseadusest ei tulene teisiti.
Autorilepingu sõlmimise puhul eeldatakse selle kirjalikku vormi, seadus näeb ette võimaluse, et autorileping võib olla sõlmitud ka elektroonilises vormis tingimusel, et see on elektrooniliselt allkirjastatud. Lihtlitsentsilepingule kohalduvad mõnevõrra lihtsustatumad nõuded – lepingu võib sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk siis võib lepinguks lugeda näiteks e-kirjade vahetuse autori ja kolmanda isiku vahel.

Autorilepingus tuleb fikseerida teose kirjeldus (sealhulgas vorm, maht, nimetus jms), üleantavate õiguste kirjeldus, litsentsilepingu liik (liht- või ainulitsentsileping), all-litsentsi andmise õigus (juhul kui selline õigus üldse antakse), teose kasutamise viis ja territoorium, autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg. Poolte kokkuleppel määratakse tasu maksmise suurus, viis ja tähtajad.

Autori varaliste õiguste loovutamine

Üheks autoriõiguste üleandmise võimaluseks on varaliste autoriõiguste loovutamine teisele isikule, mis tähendab autori poolt varalistest õigustest loobumist tähtajatult koos isiklike autoriõiguste säilimisega. Autori poolt oma varaliste õiguste üleandmine või loa andmine teose kasutamiseks võib olla piiratud konkreetsete õiguste osas, samuti teose kasutamise eesmärgi, tähtaja, kasutamise territooriumi, ulatuse, viiside ja vahendite osas. Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest.

Autoriõigusi ei tohi segi ajada asjaõigustega, mis ei ole omavahel seotud. Näiteks kui omandada poest kellegi kujundatud plakat, siis ei tohi vaatamata omandile sinna midagi lisada ja seda levitada. Plakatit võib vabalt küll vallata, kasutada ja käsutada, kuid see on piiratud autoriõigustega, nimetatud plakati koopiaid ei tohi näiteks levitada.

Autori varaliste õiguste loovutamise korral kohaldatakse lepingu sõlmimisel Autoriõigusseaduses sätestatut teose kasutamise kohta, Võlaõigusseaduse üldosast tulenevaid norme ja Võlaõigusseaduse litsentsilepingu kohta sobivaid sätteid (Võlaõigusseaduse18. peatükk §-d 368-374).

Autoriõigusseaduse mõistes on autori varalisteks õigusteks ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, muuhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata:

• reprodutseerida oma teost ja levitada oma teost või selle koopiaid;
• tõlkida oma teos;
• teha teosest kohandusi ja töötlusi;
• koostada ja välja anda oma teoste kogumikke ja süstematiseerida oma teoseid;
• teost avalikult esitada kas elavas või tehniliselt vahendatud ettekandes;
• teost üldsusele näidata;
• edastada teos raadio, televisiooni ja satelliidi kaudu ning taasedastada kaabellevivõrgu kaudu, samuti suunata teos üldsusele muude tehnikavahendite vahenduse;
• teha teos üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.

Loetletud õigused saab autor loovutada teisele isikule, kusjuures varaliste õiguste täielikul loovutamisel tekivad loovutuse isikul samasugused varalised õigused teosele nagu need olid autoril.

Siinkohal peaks selguse mõttes loetlema ka autori isiklikud õigused, mida käsitletakse eraldi autori varalistest õigustest ja on autorist lahutamatud, kuid autor saab anda teisele isikule litsentsi teose kasutamiseks ka isiklike õiguste osas. Isiklikeks õigusteks loetakse:
• esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel;
• otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel – kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või ilma nimeta;
• teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi;
• lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid;
• vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust;
• otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks;
• oma avalikustatud teost täiendada ja parandada (toimub autori kulul);
• nõuda teose kasutamise lõpetamist (toimub autori kulul);
• nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt (toimub autori kulul).
Autoriõiguste loovutamine litsentsilepingu alusel

Autoriõigusseadus võimaldab ka õiguste üleandmiste autori loa ehk litsentsi alusel teose kasutamiseks. Autorilitsentsilepingu sõlmimise puhul kohaldatakse samuti Võlaõigusseaduse üldsätteid, Võlaõigusseaduse litsentsilepingu kohta käivaid sätteid ja Autoriõigusseaduse sätteid, mis käivad litsentsilepingu kohta.
Nii Autoriõigusseadus kui Võlaõigusseadus eristavad liht- ja ainulitsentsilepinguid. Autori poolt antud luba teose kasutamiseks tähendab võimalust sooritada tegusid autorile kuuluvate õiguste piirides. Sõlmitavates litsentsilepingutes oleks vajalik ära määratleda ka konkreetne litsentsi liik alljärgnevatel põhjustel:

a) lihtlitsentsilepingu sõlmimisel võib litsentsiandja ehk autor ka ise kasutada lepingu esemeks olevat autoriõigust või anda seda edasi kolmandatele isikutele peale litsentsisaaja. Samuti tuleks lihtlitsentsilepinguga täpselt kokku leppida teose kasutamise tähtajas, kasutamise tiheduses, kasutamise korras, territooriumis jne. Võimaliku vaidluse korral lähtutakse lepingu sõlmimise eesmärgist.

b) ainulitsentsilepingu puhul saab välistada litsentsiandja edasise kasutusõiguse teose suhtes ja samuti kolmandate isikute poolt teose kasutamise õiguse. Samuti saab litsentsi alusel kasutada autori kõiki üleantud õigusi, muuhulgas ka autori isiklikke õigusi teose suhtes. Autori poolt isiklike õiguste kasutamist ei saa välistada vastavalt Autoriõigusseaduse §-le 11 lõikele 2. Seega on ülimalt tähtis reguleerida ainulitsentsi ulatus nii autori kui litsentsisaaja poolt. Kogu litsentsilepingutega seonduva regulatsiooni läbiv põhimõte on, et autorit peetakse õigussuhte nõrgemaks pooleks ja autori õigused on seadustes detailsemalt kaitstud.
Teose kasutamiseks loa saanud isik võib lubada kolmandal isikul teost kasutada (anda all-litsentsi) ainult autori eelneval nõusolekul – see on seadusest tulenev eeldus, mida saab erinevalt reguleerida lepingus, kui sinna kirjutada ühe punktina autori nõusolek loovutuste suhtes.
Autoriõigustega kaasnevad õigused ehk naaberõigused
Lisaks eelnevale tuleks silmas pidada asjaolu, et teose esitajal, fonogrammitootjal, raadio- ja televisiooniorganisatsioonil, filmi esmasalvestuse tootjal ja isikul, kes peale autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose ning isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, on käesolevas õigused tema loodud resultaadile ehk autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile. Nendele õigustele laieneb samuti kaitse Autoriõigusseadusest tulenevalt.

Autoriõiguste rikkumise tagajärjed

Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumine, samuti autoriõigusaktides sätestatud nõuete rikkumine võib endaga kaasa tuua tsiviil-, kriminaal- või haldusvastutuse.

Tsiviilõigusliku kaitse puhul võidakse nõuda autori õiguste tunnustamist, rikkumise kõrvaldamist ja edaspidise rikkumise ärahoidmist; rikkumisele eelnenud olukorra taastamist, kahju hüvitamist ja kohustuse täitmisele sundimist. Kõne alla tuleb moraalse kahju eest materiaalse hüvitise nõudmine ja õiguserikkumise läbi omandatud vara väljamõistmine. Karistusõigusliku kaitse puhul võib rikkumiste puhul kohaldada üheaegselt nii füüsilise kui juriidilise isiku kriminaalvastutust ja juriidilise isiku haldusvastutust.

Lõpetuseks

Eesti Vabariigis on autoriõigustega seonduv veel arenev õigusharu, kuna autorid ei teadvusta endale autoriõiguse olemust ja sellest tulenevaid võimalikke hüvesid. Samuti on kohtupraktika veel kujunemisel ja kohtulahendite hulk autoriõiguse vallas ei ole ülemäära suur. Aga selge on see, et aja jooksul muutub autoriõigustega seonduv järjest aktuaalsemaks. Artikli või juhendi eesmärk oli anda põgus ülevaade sellest, mida autoriõigused enesest üldse kujutavad ja kuidas neid on võimalik ja otstarbekas loovutada teisele isikule. Loomulikult on autoriõigused väga erinevad ja ainulaadsed oma sisus ning seetõttu on esile toodud ainult üldised põhimõtted.

Advokaadibüroo Concordia
Lennuki 22, 19145 Tallinn
Tel 62 62 062, faks 62 62 061
e-post anto.variku@concordia.ee